Hei sõbrad!
Tahtsin teile rääkida oma väga kalliks saanud koolist - Otsakool, kus õppisin 4 aastat. See oli etapp, kus iga aastaga õppisin ennast tundma ja ka selle kooli ilu ja valu. Kõigega sai lõpuks kohanetud ja olen selle üle uhke! Siiamaani vahest käin seal asju printimas ja näen uusi inimesi kui ka "vanu", kellega saab juttu vesta. Naljakas, kuidas seal kõik on nii noored ja eluotsijad ja silmapaistvad. Akadeemias on kõik on nii tume, nähtamatu, korralik kuidagi. Pole seda nooruslikku ilu inimeste silmades, mida näen just Otsakooli rahval.
Mäletan nii hästi, kui ma pidin valima Otsakooli ja Muusikakeskkooli vahel. Ja kui ma kõndisin mööda koridore ja nägin seda õhkkonda, sain aru, et Otsakool on just täpselt see õige. Ja ma ei eksinud - parim valik mu elus. Mäletan neid esimesi tunde - kuidas kõik oli nii uus ja kuidas ma vähemalt 10x päevas õppeosakonnas käisin. 4 aastat tundub tegelikult lühike aeg, aga kogu arenguga, mis olen läbinud selle ajaga, tundub see tõeliselt pikk eelkõige sellepärast, et 10 klassi astudes olin ma niivõrd teistsugune inimene kui praegu ja seda ainult heas mõttes.
Vahel ma isegi mõtlen, kuidas oleks mu elu möödunud siis, kui ma poleks Otsakooli läinud ja oleksin edasi olnud TLG's. Ma oleksin jäänud ilma suurepärastest õpetajatest, tohutul hulgal õppimata lugudest, ansamblitest, kammeransamblitest, tohutul hulgal esinemistest jms.
Ma armastan Otsakooli teekonda, kuid sellel on ka omad miinused, mida tahaksin välja tuua. Vb O. õpilasesindus saab mingeid uusi ideid :)
1) Klassikaline osakond ei ole piisavalt motiveeritud. Vaja oleks inimesi, kes koguaeg tahavad midagi teha, kui kutsutakse ja kes üritavad ka aja omale leida. Inimesi, kes ei mängiks ainult õpetaja antud lugusid, vaid sooviks teha igasugu vingeid koosseise ja häid lugusid, millega saab kontserte anda.
Tähtis ei ole ainult pillimäng, tähtis on Tahta mängida, Tahta esineda ja olla julge. See on muusiku elu. Kui sa oled selle valinud, siis sellega peaks ka arvestama.
3) Otsakoolis antakse liiga vähe esinemisvõimalusi. Eriti klassikutel võiks anda rohkem vaba lavasid, et jääda silma inimestele. Neid toimub liiga vähe, 1x kuus oleks juba väga hea, mitte 1x aastas. Muusiku üks tähtis külg on kindlasti see, et otsida ise esinemisi ja olla aktiivne, aga see tuleb rohkem ajaga, paari aasta jooksul. Esimene aasta võiks olla rohkem esinemisvõimalusi just neile, kellel pole nii populaarsed pillid nagu orksestris. Laval peaks tundma ennast vabalt ja seda saabki kõige rohkem kogemustega, hulgaliste esinemistega, mitte nii, et 2-3x õppeaastas.
4) Õpilased ei tea esinemiskohtadest raha eest kui ka ilma ja välismaa õppimise võimalusi. Miks? Sellest miskipärast ei räägita, peab ise otsima ja leidma. Mu meelest aga võiks toimuda selline koosolek või loeng 1x õppeaasta jooksul vähemalt, et selgitada noortele muusikutele esinemispaikadest ja kus saaks just Sinu pilliga välismaale õppima minna. Hea meelega teeks ise selliseid loenguid, kuid minu teadmised välismaaga on väga haprad just tänu infopuudusele.
Mõtlesin oma kallile koolile ja otsustasin siia postitada ka mõned eredad mälestused.
Gerda
No comments:
Post a Comment