Kassikohvik Nurri

Meie säravam Sära! 

Usun, et paljud juba teavad, et töötan nüüd Kassikohvik Nurris. Lõpuks ometi olen töökohal, kus olen nii rahul ja käin heameelega.
Ma ei ole ühelgi tööl püsinud pikemat aega, sest pole olnud minu jaoks piisavalt motiveerivaid töid. Nurris töötades teen aga täieliku erandi - nii tore on näha, kuidas see koht areneb ja kuidas see kõik alguse sai.
Ettevõtlikkus on hea omadus, mida paljud on jätnud endast kuhugi laokile. Kõik on võimalik! Tuleb lihtsalt oma unistustele järgi anda rohkem.

Olen ettekandja töökohal - teen erinevaid kohvisid ja kuumi jooke, viin söögid ja muud joogid ja teenendan kliente. See on siiani olnud väga lõbus ja arendav.

Põhjused, miks on hea Nurris töötada:

Kiired nädalavahetused
Minu puhul on alati olnud nii, et mida kiirem, seda parem. Ei taha ühe koha peal seista.

Arenduslik
Esimestel tööpäevadel oli tunne, et mul polnud aimugi, mida ma teen ja kuhu ma lähen. Ma olen olnud klienditeeninduse tööalal juba mitu aastat, aga mitte kunagi ettekandja. Seega, oli hetki, kus ma polnud mitmeid asju varem teinud, aga ma lihtsalt võtsin end kokku ja tegin nii hästi kui suutsin. Nüüd aga on juba paljud asjad selged ja on uhke tunne.

Paindlik graafik
Mul oligi just vedanud, et otsisin sel ajal tööd ja olen tahtnud just leida seda väga-väga head tööd, kuhu lähen heameelega graafiku järgi kui ka siis, kui on abi vaja ja mul on selleks aega.  Alguses oli seal töötajate puudus ja kliente väga palju. Nüüd oleme aga saanud uusi inimesi juurde ja oleme juba enam-vähem järje peal.

Meeldiv kollektiiv
Mulle on äärmiselt tähtis tööjuures kollektiiv. Mul peab tekkima tunne, et tahan sinna ju tagasi minna, aga kui töötajad on kurjad või lihtsalt käituvad ebameeldivalt, siis kaob ka tahe. Nii lihtne see ongi. Meie töötajad on aga lihtsalt parimad! On hetki, kus on väga-väga kiire ja siis oleme ka veidi närvilised, aga see on täiesti loomulik.

Kassid
Siiamaani tunnen nagu oleksin kuskil unistustemaal, kus on kassid mu ümber. Loomad, keda ma ülekõige armastan. Siiski minu kallimast kallim kiisu possutseb kodus ja tema armastust ei võida mitte ükski teine kass. Küll aga on seal kohvikus nii palju erineva iseloomuga kiisusid ja ei väsi kordamast, et I'm in heaven.

Tööriietus
Minu üks põhjustest, miks ei ole soovinud olla kuskil töökohal on tööriietuse tõttu. Peame kandma mingeid imelikke särke ja kui veel antakse mingid püksid ka siis hoia ja keela. Kuna mul on veel väike suurus ka, siis pean tavaliselt kaua ootama, enne kui oma XS-d saan. Tahaks jääda iseendaks ja riietus on mu jaoks oluline. Nurri kohvikus aga on põll, mida ettekandja kandma peab. Ülejäänud võib olla omal valikul kas must või kollane pluus või must, valge või must seelik, kleit või püksid. Ja samas võib kanda ka meiki kui soovin ja teha omale ilusa soengu. Nii-nii hää!

Klientidega suhtlemine 
Põhjus, miks ma Solarisest ära tulin, oli eelkõige selletõttu, et kassapidajatöö on kõige tüütum üldse, aga kõige rohkem sellepärast, et minusse kui kassapidajasse suhtuti kuidagi alaväärselt. Pidevalt tulid alkohoolikust mehed oma taararaha kätte saama ja kui ma olin veidi aeglasem ja alles õppimisfaasis, siis karjuti mu peale. Kuid teised tavakliendid aga ei pööranud mulle üldse tähelepanu ja osad ei vaevunud isegi teretama. Miskipärast nagu ollakse arvamusel, et kui oled kassapidaja, siis ei pea suhtlema ja võid olla tuim nagu kala. Selline asi mulle ei meeldinud, aga töötades nüüd ettekandjana - suhtumine minusse on palju lugupidavam ja saab ka rohkem tippi, hehe. Pidev klientidega suhtlemine muudab töötajat julgemaks, rohkem suhtlevamaks jne. Tunnen, et muutused on märgatavalt paranenud.

Ma olen õppinud tegema erinevaid jooke - tavaline kohv, laté, cappocino, kakao, kuum šokolaad, erinevad teed ja kindlasti tuleb neid veel juurde. Tahan pakkuda klientidele parimat ja seega püüan teha neid nii hästi kui saan.
Kokad on meil ka vinged, eriti rasta K, kes tundub täiega chill olevat. Me pakume seal väga-väga häid salateid. Enda lemmik on Guiche kanaga, proovige kindlasti! Soojasid toite pole veel, aga küll need ka tulevad.

Meil on olemas ka veel layoness kliendikaart, mille saate tasuta registreerida kui külastama tulete ja juba samal päeval saategi soodust. See tähendab seda, et saate oma ostult raha tagasi, kuni 6%. On olemas ka käpakese kaart, millega saab kuu aega kohvikut sissepääsu TASUTA külastada ja lisaks nautida 4 tasuta jooki. Kaart maksab 10 eurot ja kinkekaardid 3 euro või 5 euro väärtuses.
Ja veel... ilusad kõrvarõngad kasside piltidega (8.- eurot) ja prossid (12.-)
Tehke jõuludeks üks tore kink :)

Alguses oli paraku just lastega probleeme, kuna nad käitusid kassidega lugupidamatult ja agressiivselt. Nüüd aga on olukord enam-vähem paranenud, küll aga lärm on see, mis kassidele siiski ei meeldi. Eriti ei mõista, miks vanemad ei ütle midagi, ega siis meie ei saa ju nende eest vastutada. Olge kasside suhtes hoolivamad, säiligu ikka rahu seal. Aitäh!

Seal töötades olen ka liitunud fb-s kasside varjupaigaga ja näinud kui hulgaliselt on vajavaid kodusid kassidele. Aga ma ütleks, et maailm on muutunud hoolivamaks natukenegi ja tehakse palju tööd selleks, et kassidel oleks varjupaigas hea ja et nad leiaksid omale kodu. Igal kassil on oma story, tavaliselt on nad kurva minevikuga, kuid hiljem siiski õnneliku lõpuga.

Toon ka ereda näite:

Kas mäletate punast kassipoiss Jan´i? Jan’i abipalve saabus meile poolteist aastat tagasi Vokast ning algul ei erinenud ta sugugi teistest samalaadsetest. Tallinnasse jõudes köitsid meie tähelepanu Jan’i suured ja sinised silmad, mis olid ebamaiselt nukrad ja õnnetud. Justkui tahaks ta meile midagi öelda. Midagi, mida peaksime teadma.

Loomakliinikus avastaski arst midagi tõeliselt õõvastavat - Jan’i keha läbisid kuulid. Üks kuul oli vaid paar millimeetrit silmast ülalpool. Teine kuul on kiisu siseorganite vahel – maksa juures. Kolmas kuul tagaosas, lihaste vahel. Ja neljas kuul igemes. Jan vajas operatsioone, et kuulid tema kehast eemaldada. Ning tänu teile, meie armsad sõbrad, said teoks Jan’i keerukad operatsioonid ning kuudepikkune taastusravi.

Jah, tookord rääkisid need suured ja nukrad silmad oma lugu. Lugu, mis oli täis õudu ja hirmu, ebakindlust ja kartust. Lugu, mille oli ühe väikese ja õrna kassipoisi hinge kirjutanud julm jlumemarja jäätisa südametu inimene – tulistades teda korduvalt ning jättes ta piinlema.

Tänaseks on pisikese Jan´i hingehaavad lõpuks parandatud ning juba aasta on see õnnelik kassike nurrunud armastavas päriskodus. Meil on siiras rõõm jagada täna teiega Jan´i imelisi kodu-uudiseid, mis tõepoolest toovad rõõmupisarad silma. Ja just need hetked ongi väärt igat pingutust...!

„Meie aasta on olnud ilus, muretu ja õnnelik! Jan on väga-väga armas tegelane, minu jaoks pole ta muud, kui "minu kallis poja". Kui me ta enda juurde tõime, siis oli ta nädalakese aravõitu, siis aga ilmselt tunnetas, et see nüüd ongi see kõige õigem ja päris KODU. Ta tunneb ennast koduselt, ta käitub koduselt, ta on tubli ja tänulik poisu. Pahandusi ta ei tee, mängib mõõdukalt ja tavaliselt ikka siis, kui tal selleks seltsiline on:)
Kevadel, aprilli lõpupoole hakkas Jan ka kodu ümbruses ringi jalutama, alguses üritasime minna rihma otsas, aga sellest poja aru ei saanud, kukkus külili käpad püsti ning ootas õnnetult, millal see kole asi talt seljast võetakse, nii lasimegi teda niisama jalutama. Jalutuskäigult tuleb Jan korralikult koju ja nõuab tuppa laskmist aknal näugumisega. Vahetevahel toob Jan ilusti meile näidata ka mõned hiired, mis ta püüdnud on, kui saak äranäidatud, siis sööb Jan selle ka ära.

Meie loomaarst ei jõu teda ära kiita, ütleb, et nii hea ja tubli kass. Alguses, kui Jan´i võtsime, pelgasime, et natuke metsikuvõitu (kõvasti kannatanud ju) ja üldsegi ei olnud sülekass. Kartsin, et ei saa hakkama tablettide andmisega, aga kõik sujus kenasti. Väga õnnelik ta selle üle küll ei olnud, aga ei kriimustanud ega hammustanud.

Jannu ei ole klassikaline sülekass, aga ta pole kunagi sülle võtmise eest kedagi tõrjunud ega kellelegi haiget teinud. Näiteks kui pisike 3-aastane plika ta kahe käe vahele haaras ja natuke solgutas (Jan on meil suur ja paksuke, kaalub peaaegu 6 kilo, seega pisike ei jaksa teda ikka õigesti sülle võttagi), kannatas ta mehelikult kõik ära. Kui ise ta sülle võtsin, siis kah kannatlikult ootas, millal lasen maha.
Lähedust ta otsib, voodis magada talle meeldib, isegi koos teistega ja nüüd, kui septembri keskpaigas võtsime juurde pisikese kiisu Virumaa Varjupaigast, on ta muutunud veelgi sotsiaalsemaks, seltsivamaks ja peaaegu et klassikaliseks sülekassiks:)!
Nii vahva on vaadata, kuidas nad koos mängivad, jooksevad mööda tube ja diivaneid ringi, kuidas ta hoolib pisikesest, peseb teda ja magavad kah aeg-ajalt kõrvuti.
Jan on minu päikseke ja rõõmukiir igasse päeva, ei kujutagi ette, kuidas sai enne ilma temata elatud!

Me tahame tänada Jan´i hoiukodu kõige eest, mis ta Jan´i heaks tegi, ja samuti ka Teid - Kasside Turvakodu ja teie vabatahtlikke, kes Te üldse Jan´ile alguses appi tõttasite ning tänu kellele Jan´i päästmine teoks sai!

Meil on jah, uus teenindaja... Mu telefon on temast pilte täis, kui ta tudib meie leti all, see koht ja nende oma tuba on ainsad, kus saab veidi kärast eemale.

 I started to work in Cat Café called Nurri and it has been like heaven since. I'm a waitress and also my job is to take care of the cats. Finally I find just the right job for me. It was opened recently, in 16 of october. It is a café where people can meet the cats and when they like one cat very much, they can take it if they are prepared enough for taking care of an animal. People can order salads, cakes and drinks - smoothies, coffee etc.

Tulge ikka ja külastagem! Nurr-nurr
Come and visit us some day! :)
http://www.nurri.ee